Minu süda tuksub Pärnule. Olen siin sündinud, käinud lasteaias ja koolis, balletiringis, sõude- ja vibutrennis ning kooliteatris. Siin on sündinud minu poeg, siin alustasin peale ülikooli ka oma töist elu, mis toonud ellu palju huvitavat ning anud palju kogemusi.
Maakera on ümmargune, ja minagi olen tagasi sünnilinnas: tunnen, et just nii see peabki olema. Iga väikese ja suurema sammuga püüan täna end taas Pärnu ja Pärnumaaga ühte siduda, sest olen otsustanud kunagi siin vananedagi. Selle viimasega on veel aega, ja seda aega tahan jõudsalt kasutada Pärnu ja selle elanike ning alati oodatud külaliste elu-olu edendamiseks. Võtan volikokku kandideerimise otsust tõsiselt ja südamega: nii, nagu mulle omane. Ja alati hea tuju ja rõõmsa meelega, mitte libastudes kellegagi vastandumise või kellegi kritiseerimise libedal teel. Püüan kuulata ja otsida seda, mis meid kõiki, olenemata erakondlikust kuuluvusest või tõekspidamistest, ühendab – see on meie kõigi Pärnu ja selle linna nimel on kõik head ideed teretulnud! Olen kindel, et sünnilinn tõepoolest ühendab ja teeb seda nii südamesoonte kui südamesoojuse läbi: edumeelsuse, tarkuse, tarmukuse, ettevõtlikkuse, loovuse, rõõmu, teinekord ka killukese kurbuse kaudu, niii nagu elu ise. Üks on selge: Pärnu ühendab! Ja toob ka rändajad koju tagasi. Mul on häid mõtteid ja kogemusi, mida Pärnule väga vaja on. Olen hea meelega seda kõike valmis oma linna ja selle hea käekäigu nimel nüüd ja edaspidi lahkesti jagama. Südamest, sest Pärnu on meie linn ja Pärnu meid ka ühendab!