EttevõtlusHaridusInvesteeringudLinnaruumOmavalitsusPärnu ÜhendabRomek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna

28. sept. 2021

Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutas valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.

Suurim mure on Pärnu ja ka Pärnumaa ettevõtjatel-investoritel olnud tööjõud, eriti kvalifitseeritud tööjõud. Kui IT-ettevõtjate puhul on oluline pigem ettevõtja taust ja tema varasemad sidemed Pärnuga, siis väljapoolt tulijat huvitab kõige enam tööjõu olukord Pärnu piirkonnas.

Näiteks Camecani pärnakast juhile Marten Palule sobivad töötajad, kes töötavad maailma eri paigus, Pärnusse Metsä Grupi suurinvesteeringu toonud soomlased olid oma vineeritehase käivitamisel mures, kus nad leiavad kohapealt ligi 200 inimest. Seega esimese küsimusena kõlab linnapeale investorite suust, kas siit on võimalik leida tööjõudu ja kas seda tööjõudu on kohapeal võimalik koolitada?

Siit koorub välja teine teema: meie haridussüsteemi paindlikkus ja võimekus kohanduda tööandjate vajadustele. Pärnu linnas annab kutseharidust Pärnumaa kutsehariduskeskus ja Pärnu Saksa tehnoloogiakool. Ettevõtjad sooviksid, et õppekavad oleksid ettevõtjate soovide suhtes paindlikumad ning koolidel on mure, et õpperühmad ei täitu, kuna noored ei pea vajatavaid erialasid atraktiivseks.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži erialade valik on olnud kitsas ja selle laiendamiseks ning üliõpilaste arvu suurendamiseks on linn, koos teiste maakonna omavalitsustega, sõlminud Tartu ülikooliga koostöölepingu. Lepinguga on võtnud kohustuse, et toetame rahaliselt (kuni 0,5 miljonit aastas) Tartu ülikooli Pärnu kolledžit eesmärgiga, et nad avaksid rohkem erialasid ning siine üliõpilaste arv kosuks kiiremini, mis omakorda soodustaks kvalifitseeritud tööjõu kasvuvõimalusi piirkonnas. Samuti peame hetkel konsultatsioone TalTechiga, et koostöös tuua piirkonda rohkem tehniliste alade koolitusi.

Teisele kohale paigutaksin, oma kogemustest, kiire asjaajamise toetamise omavalitsuse poolt. Eelkõige ootavad ettevõtjad, et kohalik omavalitsus leiab kiireid lahendusi investeeringutega bürokraatiast läbimurdmisel: et saaks kiirelt kätte ehitusload, detailplaneeringud, kooskõlastused riigiametitega, erinevad keskkonnaload jne. Sellega me tegeleme pidevalt, kiireim protsess on olnud – otsust tootmist laiendada, teha detailplaneering koos riigiametite kooskõlastustega ja anda välja ehitusluba – neli kuud.

Kolmandale kohale jäävad ootused avaliku sektori toetused linnaruumi väljaehitamisele. Näiteks ootavad ettevõtjad, et ettevõtete juurde ehitatakse välja tänavad, kinnistute lähedal on toodud kommunikatsioonid või kas bussiliiklus arvestab ettevõtte vahetuse alguse või lõpuga.

Meie suurem projekt on olnud Loode-Pärnu tööstusküla, kus linn on 200 hektaril välja ehitatud EL kaasrahastuse toel juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid ning antud kinnistud kasutusse soodustingimustel, läbi hoonestusõiguse lepingute.

Samuti oleme näiteks Savi ja Niidu tänavate tootmispiirkondades uuendanud tänavate võrku, et kõik ettevõtjatele oleks tagatud oma kinnistutele normaalne juurdepääs rasketranspordiga. Täiesti uued võimalused investeeringuteks avab aga Pärnule lennujaama renoveerimine ja tulevikus uue Rail Balticu kaubajaama rajamine Niidu tööstusalale.